IFI7062 Haridustehnoloogilise taristu seminar

4. kodutöö taristuseminaris

Posted on Updated on

  1. Lühiülevaade loengutest/kogemustest, mis/kes on mind mõjutanud minu töös.

Olen igast loengust saanud midagi kasuliku ja vajaliku enda jaoks. Eraldi tooksin välja 2 ainet: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud ning Digitaalse meedia sisutootmine, kus saime kasutada ja tutvuda erinevate õpikeskkondadega ja -vahenditega. Uskumatu, kui palju erinevaid keskkondi ja võimalusi on. Toon välja need, mida olen reaalselt kasutama hakkanud: 1. Wordpress – oma blogi; 2. Blogspot – blogi inimeseõpetuse tunnis; 3. Koolielu – õppematerjalid ja juhendid; 4. Symbaloo – lingikogu; 5. Feedli – Mulle meeldib selle juures just see, et ma saan jälgida kõike üheskohas, mis kursusel toimub.

  1. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korraldama? See sõltub paljudest asjaoludest: vanus, koht, eesmärk jne. Kuna me elame digiajastul, siis me sellest enam ei pääse. Oma tööd korraldad online võrgustikkes võiks põhikooli III astmes ehk siis 7-9 klassis. Selles vanuses peaksid lapsed juba oma postituste eest ise vastutama. Saavad aru, et see on avalik ja kõik loevad ning näevad seda.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega) . Autori- ja isikukaitse teemad on praegu väga aktuaalsed. Kui avalikult üles laadida laste töid või pilte, siis oleks kõikidele osapooltele kasulik sõlmida leping, kus on kirjas, et laps või vanem lubab kasutada enda tehtud materjale.
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita) Olen varem teinud palju projekte, mis küll otseselt pole seotud taristu teemaga, aga õppevahendite koostamisega olid need küll seotud. Soovitan teha või osaleda just koostöö projektides, kus saab õppida teiste kogemusest ja silmaringi avardada. Sellistes projektides saab osaleda näiteks eTwinningu kaudu. http://www.etwinning.net/en/pub/index.htm

 

Taristuseminari 3. kodutöö

Posted on

Mina koolis haridustehnoloogina ei tööta. Sellest aastast on meil koolis uued smart tahvlid, mida kõik õpetajad veel kasutada ei oska st, et kasutatakse ainult esitluste tegemiseks. Väga raske on harjumusi inimestel muuta. Õnneks on meie koolis enamus õpetajad valmis uuendustega kaasa minema ja valmis õppima kasutama uusi vahendeid ja võimalusi.

Kuidas seda siis edastada oma kolleegidele? Mis neid motiveerib? Mis paneb neid tegutsema?

Kõigepealt hakkaks koolis tegema sisekoolitusi, kus iga õpetaja edastab oma teadmisi kolleegidele. Kogemus on näidanud, et koolitustele vabatahtlikkuse alusel tuleb osa õpetajaid, mitte kõik. Sisekoolitused peaksid olema kohustuslikud kõikidele õpetajatele. Õpetajaid motiveerib see, et nad saaksid koolitusi ikka tööajal. Vabaaeg ja õhtune aeg ei sobi. Koolitused võiksid olla ka koolivaheaegadel. Osa koolitusi võiksid olla kontakt tundidena või videoesitlusena. Videojuhenditega saab õpetaja ka iseseisvalt tutvuda.

Järgmisena on oluline, et ta seda ka oma tundides kasutaks. Võiks korraldada erinevaid majasiseseid konkursse, kus õpetajad saavad oma materjale tutvustada vms. Tänapäeval on ka palju vabariiklikke ja maakondlikke konkursse, kus saavad õpetajad osaleda ja oma tehtud töid esitada.

Kindlasti on oluline õpetajaid ka tunnustada. Ideaalvariandis võiks lisatasu maksta ehk siis premeerida õpetajaid, kes ise loovad ja kasutavad digivahendeid oma tundides.

Et erinevates konkurssidel osaleda on vaja igal õpetajal teha oma e-portfoolio, kuhu saab lisada oma koostatud õppematerjale. E-porfoolio tegemiseks võib kasutada ka blogi või muid keskkondi. Temale sobivat keskkonda peaks saama iga õpetaja ise valida, kuhu ta oma materjale laadima hakkab.

„Tuleviku õpetaja“ lehel on olemas palju erinevaid näiteid ja võimalusi arengumappi koostamiseks.   Digitaalse arengumapi loomise vahendid leiab järgnevalt lingilt:

http://www.tulevikuopetaja.ee/eelmoodul/digitaalne-arengumapp/digitaalse-arengumapi-loomise-vahendid/

Kui juba osa õpetajaid hakkaks koostama oma arengumappi, siis oleks see juba suur edasiminek. On hea, kui õpetajad näevad, mida teevad ta kolleegid ja milliseid vahendeid nad kasutavad. Kooli haridustehnoloogi roll on selles osas väga suur, kes peaks seda kõike koordineerima ja abistama ning juhendama õpetajaid.

Oma tööd analüüsima peaks küll iga õpetaja ka ise. Kui tihti seda teha on juba iga õpetaja oma otsustada, kuid mitte harvem kui kord õppeaastas. Mitte ainult ise vaid ka teiste tagasiside on oluline. Eriti tähtis tagasiside on see, kui keegi saab kasutada sinu loodud materjale, st et sellest on kellelegi veel peale sinu kasu. On veel palju õpetajaid, kes oma koostatud materjale ei taha jagada. Kui nad aga saavad ka ise teiste materjale kasutada, siis peaks nende suhtumine muutuma. „Jalgratta leiutamise aeg“ on möödas.

Praeguse ajastu märksõnadeks on „koostöö“ ja “lõiming”. Digivahendeid saaks kasutada ka lõimingus, kus siis erinevate ainete õpetajad kasutavad sama õpikeskkonda ühe klassiga või ühise teemaga jne.

Teine kodutöö

Posted on

Teine kodutöö

Mäetaguse Põhikooli infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine.

Mäetaguse Põhikoolis õpib 1-9 klassides kokku 127 õpilast, tõõtab 35 pedagoogi (sh eripedagoogid, sotsiaaltöötaja). Õpilaste arv on klasside kaupa erinev, on 21 ja ka 8 õpilast klassis. Koolis on tööl ka haridustehnoloog. Haridustehnoloogi roll on seotud õppeprotsessiga ja õpetajate nõustamisega.

  • Arengukava

Kodutööd alustades uurisin kooli arengukava koos tegevuskavaga seda osa, mis puudutab infotehnoloogiataristut. Kooli arengukavas on õpikeskkonna kohta kirjutatud järgmist: “Mäetaguse Põhikool asub looduslikult kaunis mõisapargis, turvalises keskkonnas, heakorrastatud territooriumil, hoone on heas seisukorras. Kooli lähiümbrus võimaldab hästi läbi viia õuesõpet ja kehalise kasvatuse tunde- staadion, jooksu-ja suusarajad, ujula. Koolil on oma raamatukogu/lugemissaal, õuesõppe paviljon”. Nagu siit näha, siis infotehnoloogia kohta pole sõnagi. Koolil ei ole eraldi IT arengukava. Tegevuskavas on eraldi väljatoodud ainult sellega seotud tegevused. Koolil on taristuga seotud valdkond läbi mõtlemata. Puudub süsteem. Kas just eraldi arengukava vaja on, aga arengukava osana on vaja seda kindlasti. See olekski haridustehnoloogi ülesanne. Praegu koostataksegi uut arengukava ja see valdkond peaks kindlasti sinna sisse saama.

  • Arvutiklass ja arvutid

Arvutiklassi arvutid olid aegunud ja nende rendiaeg sai kevadel läbi. Uusi arvuteid aga renditud ei ole ja plaanis on hoopis osta sülearvutid. Kuna arvutiklass jäi tuhjaks, siis võeti see kasutusse klassi ruumina. Enam ei plaanitagi eraldi arvutiklassi, vaid soetatakse sülearvutid, mida saab kasutada igas klassis. Sellega seoses on lahendamist vajavaid probleeme: kus neid hoidma hakatakse, kuidas transportima, milline maht ja programmid jne. Mina ei ole kindeL, kas see on kõige parem lahendus. Võibolla oleks siiski mõistlik lahendada olukord nii, et igal õpilasel oleks oma nutiseade ja laptop. Siit tuleb aga järgmine problem. Paljudel vähekindlustatud peredel ei ole seda võimalik soetada. Kõigile sobiv lahendus oleks: koolil on olemas arvutid (sülearvutid) ja lastel on ka võimalus kasutada oma seadmeid.

  • E-kool

Sellest õppeaastast läks meie kool e-koolilt üle Studiumisse. See keskkond tundub palju kasutajasõbralikum ja enamus õpetajatele see meeldib.

  • Vahendid

Meie kooli õpikeskkond soodustab õppimist. Koolimaja on renoveeritud, puuduolevad ruumid ja infra on olemas. Raamatukogu, aula koos esitlus ja helitehnikaga soetati eelmisel aastal. Kõikides klassides on esitlustehnika. Osades on ka smart tahvlid. Matemaatika klassis on ka dokumendi kaamera. Õpetajad kasutavad esitlustehnikat palju.

Koolile on ostetud ka 24 tahvelarvutit (Samsung), mida saavad kõik õpetajad oma tundides kasutada. Tahvelarvutid asuvad sekretäri ruumis ja tema tegelebki nende välja laenutamisega.

  • Serverid

Koolis on 1 server ja seda haldab vallavalitsuses tööl olev it spetsialist. Tema tööülesannete hulka kuulubki kõikide valla allasutuste serverite, arvutite, tarkvara, internetiteenuste haldamine.

  • Infosüsteemi rakendused
Keskkond Kasutajad Eesmärk
Studium – www.maetaguse.ope.ee lapsevanemad, lapsed, õpetajad Hinded, suhtlemine,
Pilv – https://pilv.maetaguse.ee/ õpetajad Andmete kogumine, failide hoidmine
Koduleht – www.maetaguse.edu.ee lapsevanemad, lapsed, õpetajad, kogukond Info jagamine
E-post – www.piksel.ee/webmail õpetajad Suhtlemine, kirjavahetus, info edastamine
Interneti ühendus – Elion Kogu kool Töö korraldamine

Lisas 1 Väljavõte tegevuskavast 2010 – 2013. on näha, mida plaaniti nende aastate jooksul teha. Enamus, mis oli plaanis, on ka tänaseks päevaks saavutatud.

Lisas 1 Väljavõte tegevuskavast 2010 – 2013

Kooli arvutiklassi uued terminaalid ja server
Kooli arvutiklassi remonttööd, serveri eraldamine klassiruumis, õpetaja töökoht, kapp inventarile
Kooli arvutiklassi videoprojektor koos paigaldusega
Kooli wifi 5tk
Kooli käsitöömaja wifi 2 tk
Kooli videoprojektorid 2 tk, raamatukogu ja aula
SMART komplekt 2 tk kooli, loodusõpetuse klass, loenguruum
SMART komplekt 1 kooli käsitöömajja
Kooli õpetajate ja personali arvutite vahetamine 8 tk aastas

Haridustehnoloogilise taristu seminari 1 kodutöö

Posted on

Haridustehnoloogia roll, väljakutsed. 1 kodutöö

Meie igapäevane elu muutub pöörase kiirusega ja sellega peab kaasas käima. Eriti tehnika ajastuga. Tänapäeva lapsed ja tänapäeva kool on hoopis midagi uut ja teistmoodi. Enam ei toimi need õpetamisemeetodid, mis vanasti toimisid. Lapsed koolis ei ole enam sellised nagu 20 ja rohkemgi aastat tagasi. Kuidas panna lapsed õppima nii, et neid see motiveerib ja  huvitab ning neil on põnev. Üks võimalustest on kasutada õppetöös erinevaid digivahendeid ja programme.

Võib öelda, et me elame Digimaailmas ja liigume veelgi selles suunas. Noored on selle omaks võtnud, aga vanemate seas ei ole see väga populaarne. Ka Eesti haridussüsteemis ei toimi kõik nii nagu võiks. Paljudes koolides on juba eraldi tööle võetud haridustehnolooge, kes koolis tegelebki IT valdkonnaga. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutub haridustehnoloogi roll tänapäeva koolis. See inimene peab olema kursis nii hariduse valdkonnaga ja muidugi hästi tundma arvutimaailma. Koolis töötav inimene peab olema ka pedagoog ja hea suhtleja. Ta peab suhtlema kõikide õpetajatega ja ka lastega.

Ma näen koolis laste pealt, et kui nad saavad kasutada oma nutitelefone või tahvelarvuteid, siis teevad nad seda põnevusega. Meil on koolis 24 tahvelarvutit ja saame tundides neid kasutada. On meeletult palju võimalusi, mida kõike saab teha. Kui palju me aga tegelikult neid võimalusi kasutame? On palju põhjuseid, miks me ei kasuta kõiki võimalusi, mis olemas on. Kes ei julge, kes ei oska, kes ei taha jne. Igal ühel on erinevad põhjused. Selles osas saakski abi kooli haridustehnoloogilt. Tema üheks rolliks ja ülesandeks olekski suunata, nõustada õpetajaid tundides nutiseadmeid kasutama. Väga tähtis on kindlasti infotehnoloogia alase info kogumine ja vahendamine õpetajatele ning õpilastele. Info kogumiseks on mitu võimalust: internet avarustes surfates või kolleegidega vesteldes. Haridustehnoloog peaks sellest infotulvast suutma välja selekteerida just selle, mida tema koolis vajatakse.

Lisaks uutele vahenditele on vaja teada ka päris palju õpetamise metoodikast ja sellest, kuidas ühte ainetundi arvutiklassis läbi viia. Võiks korraldada lahtiseid tunde, kus kolleegid saavad aimu sellest, kuidas arvutiga või teiste nutiseadmetega õppetööd põnevamaks teha. Selge on see, et ainult e-kursusega ei tee põhikoolis midagi ära. Selleks on õpilased liiga noored ja õpetajad ei ole selleks valmis. Õpetajate arvutioskuste tase on väga erinev. On õpetajaid, kes vajavad koolitusi ja teised, kes vajavad lihtsalt inimest, kellelt mõnikord nõu küsida. On õpetajaid, kes tahavad kasutada valmismaterjale ja on neid, kes on valmis ise õpiobjekte looma. Haridustehnoloog peaks olema abiks kõigile. Et töö hästi sujuks, oleks hea õppeaasta alguses panna kirja konkreetsed suunad, mida kevadeks on vaja ära teha. Siis võib olla kindel, et koolis hakkavad asjad muutuma ja õppetöö muutub kvaliteetsemaks ja õpilastel tõuseb motivatsioon õppida. Lisaks igapäevastele tegevustele saab siis ära tehtud ka midagi suuremat.